mahl
Mahl on vedelik, mis on pressitud või välja pigistatud puuviljadest, marjadest või köögiviljadest, mida tarvitatakse joogina.
Mahl on puuviljadest, marjadest või köögiviljadest pressitud vedelik, mida tarvitatakse peamiselt joogina. Mahla valmistatakse kas värskelt pressides (näiteks apelsinimahl, õunamahl) või tööstuslikult, kusjuures see võib olla 100% mahla sisaldusega või segatud vee ja suhkruga. Eestis on populaarsed kodumaiste marjade mahlad nagu mustsõstramahl, õunamahl ja pohlmahl, samuti imporditavad troopilised mahlad nagu apelsini-, ananassi- ja greipfruudimahl. Mahla tarbitakse nii joogina kui ka koogivedelikuna või muude toitude valmistamiseks. Tööstuslikult toodetud mahladel eristatakse värskelt pressitud mahla, kontsentraadist taastatud mahla ja mahlanektarit (milles on vähem mahla ja rohkem vett ning suhkrut). Lisaks taimsele mahlale kasutatakse sõna «mahl» ka laiemalt mis tahes vedeliku kohta, mis on millestki välja pressitud või eraldunud, näiteks lihast toiduvalmistamisel eraldunud mahl või taimede mahlad (näiteks kasemahl). Bioloogias tähistab mahl ka taimede ja loomade kudedes leiduvaid vedelikke, nagu rakumahl või seedemahlad.
Etümoloogia
Pärineb muinasgermaani keelest, suguluses saksa keele sõnaga Saft ja rootsi keele sõnaga saft, tähistades algselt taimset vedelikku või mahla.
Kasutusnäited
Hommikusöögiks jõin klaasi värskelt pressitud apelsinimahla.
Poes müüakse nii 100% mahla kui ka mahlanektareid, mis sisaldavad lisatud suhkrut.
Kasetüve läbipuurimisel hakkab kevadel voolama magus kasemahl, mida kasutatakse joogina ja ravimtaimena.