mäetipp
Mäetipp on mäe kõrgeim punkt või tipp, mille kaudu mägi saavutab oma maksimaalse kõrguse.
Mäetipp on mäe kõrgeim punkt, mis moodustab mäe ülaosa ja millest kõrgemale antud mäel enam tõusta ei saa. Mäetipp võib olla terav ja oosikujuline või ümar ja lame, sõltuvalt mäe geoloogilisest kujunemisloost ja vanusest. Mäetippude kõrgust mõõdetakse tavaliselt meetrites merepinnast, näiteks Euroopa kõrgeim mäetipp Elbrus asub 5642 meetri kõrgusel. Mäetippude vallutamine on mägimatkarajate ja alpinistide jaoks oluline eesmärk. Ajaloos on paljude tippude esmakordne vallutamine olnud olulised sündmused, nagu näiteks Mount Everesti esimene vallutamine 1953. aastal. Eestis ei ole küll kõrgeid mägesid, kuid kõrgeimaks punktiks loetakse Suur Munamäe tippu (318 m). Mäetippu kasutatakse ka ülekandelises tähenduses edu, saavutuse või karjääri kõrgeima punkti tähistamiseks.
Etümoloogia
Liitsõna: mägi + tipp. Mõlemad sõnaosad on pärit alggermaani keelest ja kuuluvad eesti keele põhisõnavarasse.
Kasutusnäited
Alpinistid jõudsid pärast neljakümne tunni pikkust ronimist lõpuks mäetippu.
Suur Munamägi on Eesti kõrgeim mäetipp, kuigi pigem võiks seda nimetada küngaks.
Karjääri mäetippu jõudnud sportlane otsustas lõpetada võistlemise ja hakata treeneriks.