maailmapilt
Maailmapilt on inimese või ühiskonna terviklik arusaam maailmast, selle toimimisest ja oma kohast selles. See hõlmab veendumusi, väärtusi ja arusaamu, mis kujundavad seda, kuidas inimene maailma tajub ja tõlgendab.
Maailmapilt on inimese või kogukonna terviklik ja üldistatud arusaam reaalsusest, maailma olemusest, selle toimimise põhimõtetest ning inimese kohast ja rollist selles. See hõlmab filosoofilisi, religioosseid, teaduslikke ja kultuurilisi veendumusi ning väärtushinnanguid, mis moodustavad tervikliku raamistiku maailma mõistmiseks. Maailmapilt kujundab seda, kuidas inimene tajub ümbritsevat, milline on tema suhtumine loodusesse, ühiskonda, moraalsetesse küsimustesse ning oma eksistentsi mõttesse. See toimib filtrina, mille kaudu tõlgendatakse kogemusi ja tehakse otsuseid. Maailmapildid võivad olla mõjutatud teaduslikust mõtlemisest (näiteks mehaaniline või orgaaniline maailmapilt), religioonist (kristlik, budistlik või animistlik maailmapilt) või kultuuritaustast. Ajaloo vältel on domineerinud erinevad maailmapildid - keskaegne teokeskne maailmapilt, renessansi humanistlik maailmapilt, valgustusajastu ratsionaalne maailmapilt ning kaasaegne postmodernistlik või ökoloogiline maailmapilt. Inimese maailmapilt kujuneb kasvatuse, hariduse, isiklike kogemuste ja kultuurikeskkonna mõjul ning see võib elu jooksul muutuda ja areneda.
Etümoloogia
Liitsõna: maailm + pilt. Saksa keele mõjul tekkinud termin (Weltbild), mis hakkas eesti keeles laiemalt kasutusele tulema 20. sajandi alguses.
Kasutusnäited
Teaduslik maailmapilt põhineb empiiriliselt kontrollitavatel faktidel ja loodusteaduste avastustel.
Keskaja inimese maailmapilt oli tugevalt mõjutatud kristlikust usust ja kiriku õpetustest.
Haridus aitab kujundada laia ja sallivat maailmapilti, mis arvestab erinevate kultuuride ja vaatenurkadega.