luuletus
Luuletus on kirjandusteos, mis on kirjutatud luule vormis, kasutades rütmi, riimi ja kujundlikku keelt emotsioonide või mõtete väljendamiseks.
Luuletus on kirjanduslik teos, mis on loodud luule seaduste järgi. Erinevalt proosast kasutab luuletus tavaliselt rütmi, riimi, värsijalgu ja tihedat kujundlikku keelt. Luuletuse eesmärk on edastada emotsioone, meeleolusid, mõtteid või pilte intensiivsel ja kunstilisel viisil. Luuletus võib olla lühike (näiteks neljarealine salmike) või pikk (näiteks poeemiline narratiiv). Eesti kirjanduses on oluline koht nii rahvalauludel kui ka klassikalisel autorluulel. Tuntud eesti luuletajate hulka kuuluvad Lydia Koidula, Juhan Liiv, Marie Under, Betti Alver, Jaan Kaplinski ja Doris Kareva. Luuletust käsitletakse kirjanduse ühe põhiliigina koos proosa ja draamaga. Luuletusi avaldatakse luulekogudes, ajakirjades ja esitatakse ka luuleõhtutel ning -festivalidel. Eesti koolisüsteemis on luuletuste lugemine ja tõlgendamine kirjandusõpetuse oluline osa.
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «luule» (mis omakorda on laenatud alamsaksa keelest) koos tuletusliitega -tus, mis moodustab tegevuse tulemusena tekkinud asja tähistavaid nimisõnu.
Kasutusnäited
Koolilaps pidi emakeelepäevaks selgeks õppima Juhan Liivi luuletuse «Viru rand».
Marie Underi luuletused kuuluvad eesti luule kuldfondi.
Ta kirjutas armastuse päralt imelise luuletuse ja saatis selle oma kallimale.