lööm
Lööm on looma- või linnuliikide regulaarne kevadine rändamine pesitsusaladele ja sügisel tagasi talvitusaladele, samuti rändeperioodi ajal moodustunud rändav salk või parv.
Lööm tähistab eelkõige lindude hooajalist massilist rändamist pesitsus- ja talvituskohtade vahel. Kevadlööm toimub, kui linnud suunduvad soojemate maade talvituskohtadest tagasi põhja poole pesitsusaladele, tavaliselt märtsist maini. Sügisel toimub vastupidine liikumine, kui linnud rändavad lõunasse soojematesse piirkondadesse. Löömaeg on Eestis oluline aeg linnuvaatlejatele ja ornitoloogidele, sest sel perioodil on võimalik jälgida suurt hulka erinevaid liike. Sõna «lööm» viitab ka rändeajal koos liikuvale linnuparvele või -salgale. Löömi võib kasutada ka teiste loomade, näiteks kalade või imetajate rändeliikumise kohta, kuid kõige levinum on selle kasutamine lindude puhul. Löömiperioodil on oluline lindude kaitse, sest puhkekohad ja rändeteed vajavad säilimist.
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, suguluses soome keele sõnaga 'löömi' (mereväina, kanal), mis viitab rändeteele või liikumisrajale.
Kasutusnäited
Kevadine lööm algas sel aastal tavapärasest varem ja esimesed kured jõudsid Eestisse juba märtsi alguses.
Matsalu rahvuspark on üks olulisemaid paiku, kus jälgida löömi ajal peatuvaid veelinde.
Sügisel lendab lööm hanedest üle mere lõunasse talvituma.