loojang
Loojang on päikese kadumise nähtus horisondi taha õhtupoolikul, mis tekitab taevasse sageli erkvärvide mängu. Kasutatakse ka ülekantud tähenduses millegi lõpu või allakäigu kohta.
Loojang on astronoomiline ja igapäevane nähtus, kus Päike kaob vaataja silmist horisondi taha Maa pöörlemise tõttu, tähistades päeva lõppu ja õhtu saabumist. Loojangu ajal muutub taevas sageli värvirikkaks – punaseks, oranžiks, roosaks või violettseks, sest päikesekiired läbivad atmosfääri pikema tee ja lühema lainepikkusega valgus hajub rohkem. Eestis liigub loojang sõltuvalt aastaajast: suvel toimub see hilisõhtul (juunis isegi pärast kella 22), talvel aga juba pärastlõunal. Loojang on üks kõige enam pildistatud looduslikke nähtusi, inspireerinud luuletajaid, kunstnikke ja muusikuid läbi aegade. Ülekantud tähenduses viitab loojang millegi lõpule, allakäigule või taandumisele, näiteks võib rääkida «karjääri loojangust» või «impeerium loojangust». Vastandub päikesetõusule ehk koidule, mis tähistab päeva algust.
Etümoloogia
Eesti keeles liitsõna, mis koosneb sõnadest «looja» (loojuv, laskuv) ja käändest sõnast «minema, käima». Suguluses sõnaga «looduma» (langema, vajuma).
Kasutusnäited
Merele vaatavad korteriomanikud maksavad rohkem, et näha iga õhtu loojangut.
Suveõhtul on loojang kauneim vaatepilt, mida loodus pakkuda saab.
Pärast pikka ja hiilgavat karjääri oli tema poliitilise mõjuvõimu loojang vältimatu.