leppimine
Leppimine on protsess, kus konflikti või tüli pooled loobuvad vaenust ja solvumisest ning taastavad omavahelised rahumeelsed suhted. Leppimine tähendab ka millegi ebasoovitavaga leppimist või selle aktsepteerimist.
Leppimine on protsess, mille käigus inimesed või pooled, kes on olnud omavahel konfliktis või tülis, loobuvad vaenust, pahameelest ja solvumisest ning taastavad omavahelise rahu ja harmoonia. Leppimine eeldab tavaliselt vastastikust mõistmist, andestamist ja valmisolekut mineviku sündmusi maha jätta. Leppimine on oluline nii isiklikes suhetes, peredes, kogukondades kui ka rahvusvahelisel tasandil, kus see võib aidata lõpetada pikaajalisi konflikte ja luua aluse uueks koostööks. Teises tähenduses kasutab fraasi «millegi või kellegagi leppimine» või «millegi või kellegagi leppima» olukordades, kus inimene aktsepteerib midagi ebasoovitavat või vältimatu, millega ta ei saa midagi peale hakata. Näiteks võib keegi leppida vananemise, kaotusega või ebasoodsate oludega, mis tähendab, et ta lõpetab nende vastu võitlemise ja õpib nendega elama. Psühholoogilises mõttes on leppimine oluline protsess, mis aitab vähendada stressi ja parandada vaimset tervist.
Kasutusnäited
Pärast aastatepikkust vaikimist jõudsid vennad lõpuks leppimiseni ja hakkasid taas suhtlema.
Leppimine endaga ja oma minevikuga on oluline samm edasi liikumiseks.
Vanematele võib raske olla leppimine asjaoluga, et nende lapsed on täiskasvanuks saanud ja kodu lahkunud.