leppetrahv
Leppetrahv on lepinguga ette kokku lepitud rahasumma, mille üks lepingupool peab teisele maksma, kui ta rikub lepingutingimusi või ei täida oma kohustusi.
Leppetrahv on võlaõiguslikus suhtes lepingupoolte vahel eelnevalt kokku lepitud rahasumma, mille lepingut rikkuv pool peab kannatanud poolele hüvitisena maksma. Leppetrahvi suurus ja maksmise tingimused määratakse kindlaks juba lepingu sõlmimisel, mis eristab seda tavalisest kahju hüvitamisest, kus kannatanu peab kahju tekkimist ja suurust hiljem tõendama. Leppetrahvi eesmärk on motiveerida lepingupoolid oma kohustusi täitma ning tagada kannatanud poolele automaatne hüvitis lepingurikkumise korral. Eesti võlaõigusseadus lubab kokku leppida leppetrahvis, kuid kohus võib ebaproportsionaalselt suurt leppetrahvi vähendada, kui see on asjaoludest tulenevalt ebaõiglane. Leppetrahvi kasutatakse sageli töövõtu-, üüri-, müügi- ja ärilepingutes, näiteks ehitustööde hilinemise, maksete viivitamise või konfidentsiaalsusnõuete rikkumise puhuks. Leppetrahv võib olla kindlasummaline või arvutatav valemiga, näiteks protsent lepingusummast iga viivitatud päeva kohta.
Kasutusnäited
Lepingus oli sätestatud leppetrahv 100 eurot iga viivitatud päeva eest, kui töövõtja ei lõpeta ehitustöid kokkulepitud tähtajaks.
Töötaja peab maksma tööandjale leppetrahvi, kui ta läheb konkurendi juurde tööle enne konkurentsipiirangu tähtaja möödumist.
Kohus vähendas leppetrahvi poole võrra, kuna algne summa oli ebaproportsionaalselt suur võrreldes tekitatud kahjuga.