lehm
Lehm on suur koduloom, keda peetakse peamiselt piima ja liha tootmiseks. Lehm on veise emane isend, kes on poegimise läbinud.
Lehm on veise (Bos taurus) emane isend, kes on vähemalt ühe poegimise läbinud. Lehmi peetakse koduloomadena peamiselt piima ja liha tootmiseks, samuti vasikatele paljunemiseks. Piimatootmiseks mõeldud lehmad kuuluvad tavaliselt piimakarjalehma tõugudesse, nagu holstein, eesti punane, eesti maakari. Lihalehmi peetakse liha tootmiseks ja nende hulka kuuluvad näiteks aberdeen-anguse ja limousine'i tõug. Lehm on märendaja, kes toitub peamiselt rohust, heinast ja söödast. Täiskasvanud lehm kaalub keskmiselt 500-800 kilogrammi, olenevalt tõust. Eestis on lehm olnud sajandite vältel oluline põllumajanduse ja talumajanduse osa, pakkudes perekonnadele nii toitu kui ka sissetulekut. Lehma sümboliseerimine on Eesti kultuuris laialt levinud, esinendes rahvalauludes, vanasõnades ja traditsioonilises käsitöös. Veise täiskasvanud isast looma nimetatakse pulliks, noort emast vasikaks enne esimest poegimist hiehiks.
Etümoloogia
Sõna «lehm» on pärit muinasgermaani keeltest ja on suguluses saksa keele sõnaga Kuh eelkäija ning vanaislandi kýr. Eesti keeles on sõna kasutusel juba iidsetest aegadest.
Kasutusnäited
Talus on kümme lehma, kes annavad päevas kokku üle 200 liitri piima.
Lehm karjub laudas, sest on lüpsiaeg käes.
Vanaema rääkis, kuidas noorena tuli tal iga hommik lehma lüpsta enne kooli minekut.