laulupidu
Laulupidu on Eestis traditsiooniline suurejooneline rahvuslik üritus, kus kümned tuhanded lauljad esinevad koos ühendkoori ja rahvatantsijad tantsivad suures tantsupeogrupis. Laulupidusid peetakse iga viie aasta tagant ja need on Eesti kultuuri ja rahvusliku identiteedi üks olulisemaid sümboleid.
Laulupidu on Eesti kultuuriruumi suurim ja olulisim rahvuslik üritus, kus kümnetes tuhandetes lauljates koosseisus üldlaulupeo koor esitab kava laulupeolaulest klassikalisest koormuusikast. Ürituse raames toimub ka tantsu- ja rahvapidu, kus tuhanded rahvatantsijad esinevad ühise koreograafiaga. Laulupidusid peetakse Tallinnas lauluväljaku kaarjal laulukaarel ja nad toimuvad iga viie aasta tagant, kusjuures üritusel osaleb tavaliselt ligi 30 000 lauljat ja tantsijat ning kuni 100 000 pealtvaatajat. Esimene üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus ja sellest ajast alates on laulupidu olnud Eesti rahvusliku ärkamise ja iseseisvuspüüdluste oluline väljendus. Nõukogude ajal oli laulupidu üks väheseid võimalusi rahvustunde avalikuks väljendamiseks ning laulev revolutsioon 1988–1991 sai oma nime just laulupeotraditsiooni järgi. Eesti laulupeo- ja tantsupeotraditsioon on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistusse, tunnustades selle ainulaadset kultuurilist väärtust. Laulupidudega kaasneb laialdane kultuuriline programm, sh laste ja noorte laulupäevad, rongkäik läbi Tallinna ning pidulik avatseremoonia.
Kasutusnäited
Järgmine laulupidu toimub 2025. aastal ja selleks valmistuvad koorid üle Eesti juba mitu aastat.
Laulupidu on paljudele eestlastele eluaegne unistus ja emotsionaalne kulminatsioon.
UNESCO tunnustas Eesti laulupidu vaimse kultuuripärandi osana 2003. aastal.