kvintessents
Kvintessents on millegi kõige olulisem ja iseloomulikum osa, olemus või tuumik. Sõna kasutatakse millegi puhtaima ja kõige tüüpilisema vormi tähistamiseks.
Kvintessents on millegi kõige olulisem, iseloomulikum ja keskne osa, milleski peituvate omaduste ja tunnuste tuum. Mõiste tähistab asja või nähtuse puhtaimat, kontsentreeritut kuju, millest on kõrvale jäetud kõik ebaoluline ja järele jäänud ainult see, mis on kõige iseloomulikum. Sõna kasutavad filosoofilises, kirjanduslikus ja teaduslikus kontekstis, aga ka igapäevakeeles, rõhutamaks millegi ideaalset või kõige tüüpilisemat väljendust. Ajalooliselt pärines mõiste antiikfilosoofiast ja alkeemiast, kus kvintessentsiga tähistati viiendat elementi (eetrit), mis oli peenem ja ülim võrreldes nelja põhielemendiga (tuli, vesi, õhk, maa). Tänapäeval kasutatakse sõna üldisemas tähenduses millegi kõige täiuslikuma ja iseloomulikuma vormi väljendamiseks.
Etümoloogia
Ladina keelest quinta essentia 'viies olemus', kus quinta tähendab 'viies' ja essentia 'olemus'. Algselt tähistas viiendat elementi antiikfilosoofias ja alkeemias.
Kasutusnäited
See romaan on kvintessents 19. sajandi vene kirjandusest.
Tema stiil on kvintessents elegantsi ja lihtsuse ühendamisest.
See koht on kvintessents eesti maaelu ilusatest külgedest.