kvantitatiivne lõdvendamine
Kvantitatiivne lõdvendamine on keskpanga rahapoliitika meede, mille käigus pank ostab turul väärtpabereid (tavaliselt riigivõlakirju), et suurendada rahapakkumist ja stimuleerida majandust, kui tavalised intressimäärade alandamised enam ei toimi.
Kvantitatiivne lõdvendamine (inglise keelest quantitative easing, lühendatult QE) on ebatavalisel ajal kasutatav rahapoliitika vahend, mida keskpangad rakendavad majanduse elavdamiseks. Selle meetme puhul ostab keskpank suures mahus riigivõlakirju, ettevõtete võlakirju või muid väärtpabereid, süstides sellega finantssüsteemi uut raha. See erineb tavalistest intressimäärade alandamistest, mida kasutatakse esimese vahendina majanduse stimuleerimiseks. Kvantitatiivset lõdvendamist rakendatakse olukorras, kus intressimäärad on juba nullilähedased ega saa enam allapoole minna, kuid majandus vajab siiski elavdamist. Raha süstimine finantssüsteemi alandab pikaajalisi intressimäärasid, muudab laenud odavamaks ja julgustab pankasid laenutama ning investoreid investeerima. Samuti toetab see varahindade tõusu ja aitab vältida deflatsiooniriski. Kvantitatiivset lõdvendamist rakendasid ulatuslikult USA Föderaalreserv, Euroopa Keskpank ja Jaapani Pank pärast 2008. aasta finantskriisi ning taas COVID-19 pandeemia ajal. Kriitikud hoiatavad, et liigne rahatrükk võib tekitada inflatsioonisurvet ja varainflatsiooni, kus varade hinnad (kinnisvaraturul, aktsiad) tõusevad kiiremini kui palgad.
Kasutusnäited
Euroopa Keskpank algatas 2015. aastal kvantitatiivse lõdvendamise programmi, et võidelda madalama inflatsiooniga euroalal.
Pärast pandeemia puhkemist kasutasid paljud riigid kvantitatiivset lõdvendamist, et vältida majanduse sügavat langust.
Kvantitatiivne lõdvendamine suurendab rahapakkumist, kuid võib pikemas perspektiivis tekitada inflatsiooniprobleeme.