kunstmuru
Kunstmuru on tehislikult valmistatud murukate, mis jäljendab looduslikku muru ja koosneb tavaliselt plastist või muust sünteetilisest materjalist. Kunstmuru paigaldatakse spordiväljakutele, aedadesse ja muudele pindadele, kus soovitakse rohelust ilma loodusmuruhoolduseta.
Kunstmuru on sünteetilistest materjalidest, peamiselt polüetüleenist või polüpropüleenist valmistatud murukate, mis jäljendab välimuselt ja mõnikord ka tekstuurilt looduslikku muru. Kunstmuru kiud on kinnitatud alusmaterjali külge ja sageli täidetakse nende vahesid liiva või kummigranulaaditega, et anda pinnale stabiilsust ja paindlikkust. Kunstmuru kasutamine on laialt levinud jalgpalliväljakutel ja teistel spordirajatistel, kuna see talub intensiivset kasutust, ei vaja niitmist ega korralist väetamist ning võimaldab väljakuid kasutada aastaringselt sõltumata ilmastikust. Lisaks spordile kasutatakse kunstmuru ka eramajade aedades, terrassidel, mänguväljakutel ja kujunduses kohtades, kus looduslik muru ei kasva hästi või kus soovitakse vähendada hoolduskulusid. Kunstmuru eelised hõlmavad väikest hooldust, pikka eluiga ja ühtlast välimust, kuid puudustena mainitakse sageli kõrgemat temperatuuri kuumas ilmas, väiksemat ökoloogilist väärtust ning küsimusi mikroplasti leviku kohta, kui materjal kulub.
Etümoloogia
Liitsõna sõnadest «kunst» (kunstlik, tehislik) ja «muru» (lühikeste rohtude kattekiht). Termin on kujunenud eesti keeles järk-järgult, kui seda tüüpi spordi- ja aiakattematerjalid muutusid levinumaks 20. sajandi teisel poolel.
Kasutusnäited
Linnas renoveeriti staadion ja paigaldati sinna kaasaegne kunstmuru.
Meie aias on kunstmuru, sest päikest on seal liiga vähe loomuliku muru kasvamiseks.
Jalgpallitreeningud toimuvad talvel kunstmuru väljakul.