kümblustünn
Kümblustünn on suur puust või muust materjalist valmistatud anum, mis on mõeldud vees istumiseks või kümblmiseks, tavaliselt õues kasutamiseks.
Kümblustünn on suur, tavaliselt puust valmistatud veemahuti, milles saab istuda või lebada vees. Klassikaline kümblustünn on ümmargune ja valmistatud laudadest, mis on kokku kinnitatud metallrõngastega, sarnanedes vanaaegsetele veevõi õlletünnidele. Kümblustünni kasutatakse peamiselt õues, eriti saunaõhtute ajal või suvel, kui soovitakse jahtuva vee lõõgastust. Traditsiooniliselt on kümblustünn osa eesti saunakultuurist, kus see asub sauna lähedal ja pakub võimalust keha jahutamiseks pärast kuuma aurusetoa. Tänapäeval on populaarsed ka täiustatud versioonid, milles on integreeritud küttesüsteem või mullimassaažiseadmed. Kümblustünnid võivad olla valmistatud ka plastikust, roostevabast terasest või klaaskiust, kuid puutünn on jäänud traditsiooniliseks ja esteetiliselt hinnatud valikuks. Kümblustünni kasutatakse nii sooja kui ka külma veega, sõltuvalt aastaajast ja eelistustest – talvel võib see toimida kui välivannitoana, suvel kui jahutava basseinina.
Etümoloogia
Liitsõna: kümblus (vees istumine, pesemine) + tünn (suur puust veemahuti). Sõna «tünn» on laenatud germaani keeltest, kus see tähistab laudadest kokkupandud vedelikumahutit.
Kasutusnäited
Pärast sauna hüppasime kõik koos jahedasse kümblustünni.
Suveõhtul oli mõnus istuda kümblustünnis ja vaadata päikeseloojangut.
Nad tellisid endale aeda käsitööna valmistatud tamme kümblustünni.