külanõukogu
Külanõukogu oli Eesti NSV-s ja teistes Nõukogude Liidu vabariikides madalaim kohaliku võimu organ, mis tegutses küla või väikese asustusüksuse tasandil.
Külanõukogu oli nõukogude perioodil (1940–1991) madalaim haldusüksus ja kohaliku võimu organ Eesti NSV-s. Külanõukogud moodustati külade, väikeste alevite ja maapiirkondade jaoks, kus need täitsid kohalikku haldus- ja majanduslikku juhtimisfunktsiooni. Külanõukogu juhtis kohalikku elu, koordineeris põllumajandust, võttis vastu eelarveid ning pidi täitma ülemalseisvate võimuorganite juhiseid. Külanõukogu eesotsas oli esimees, kes vastas külanõukogu töö eest rajooni täitevkomitee ees. Eesti taasiseseisvumise järel 1991. aastal külanõukogud likvideeriti ja nende asemele loodi kohalikud omavalitsused (vallad ja linnad), mis põhinevad demokraatlikel printsiipidel. Tänapäeval kasutatakse terminit «külanõukogu» peamiselt ajaloolises kontekstis, viidates nõukogude aja haldussüsteemile.
Etümoloogia
Liitsõna: küla + nõukogu (vene keelest coвeт 'nõukogu')
Kasutusnäited
Minu vanaisa töötas 1970. aastatel kohaliku külanõukogu esimehena.
Nõukogude ajal pidi külanõukogu regulaarselt aru andma rajooni täitevkomiteele.
Pärast taasiseseisvumist asendati külanõukogud demokraatlikult valitud vallavalitsustega.