krüpteerimine
Krüpteerimine on andmete teisendamine loetavast kujust šifreeritud kujule, mida saab lugeda ainult õige võtme või parooli abil. Seda kasutatakse info kaitsmiseks volitamata juurdepääsu eest.
Krüpteerimine on protsess, mille käigus loetav informatsioon (näiteks tekstid, failid, sõnumid) teisendatakse spetsiaalse algoritmi abil krüpteeritud ehk šifreeritud kujule, mida ilma õige dekrüpteerimisvõtmeta ei saa lugeda ega mõista. Krüpteerimise eesmärk on kaitsta tundlikke andmeid volitamata juurdepääsu, varguse või kuritarvitamise eest. Krüpteerimist kasutatakse igapäevaselt paljudes valdkondades: veebipanganduses, e-kirjade saatmisel, sõnumirakenduste (WhatsApp, Signal) turvakommunikatsioonis, paroolide säilitamisel andmebaasides ning isiklike failide kaitsmisel arvutis või pilveteenuses. Eesti e-riigi teenused kasutavad samuti krüpteerimist inimeste isikuandmete ja dokumentide turvamiseks. Krüpteerimise vastand on dekrüpteerimine ehk šifri avamine, mis muudab andmed jälle loetavaks. Kaasaegne krüpteerimine põhineb keerulistel matemaatilistel algoritmidel, nagu AES (Advanced Encryption Standard) või RSA, mis muudavad krüpteeritud info praktiliselt võimatuks lahti murda ilma õige võtmeta.
Etümoloogia
Tuleneb kreeka sõnast kryptós (κρυπτός) 'varjatud, peidetud' ja ladinakeelsest lõpust -eerima, mis tähistab tegevust.
Kasutusnäited
Veebipank kasutab kõigi tehingute jaoks tugevat krüpteerimist, et kaitsta klientide rahalist infot.
WhatsApp sõnumid on kaitstud otsast-otsani krüpteerimisega, mis tähendab, et neid saavad lugeda ainult saatja ja saaja.
Enne tundlike dokumentide pilveteenusesse laadimist on mõistlik kasutada lisaks krüpteerimist.