kõver
Kõver on midagi, mis ei ole sirge, vaid on kõverdunud, painutatud või looklev. Kõverat joont või pinda iseloomustab kumerus või nõgusus.
1. Kõver tähistab geomeetrilist kuju või vormi, mis ei ole sirge, vaid on kõverdunud või painutatud. Kõverjoon on joon, mis muudab suunda sujuvalt, mitte nurga all. Kõvera vastand on sirge. Matemaatikas on kõver täpne mõiste, mis tähistab pideva liikumise teed tasandil või ruumis. 2. Argikõnes kasutatakse sõna kõver ka millegi puhul, mis ei ole nii, nagu peaks — näiteks kõver seisukoht, kõverad käsitlused või kõverpeeglisse vaatamine. Kõver võib viidata ka moraalsele viletsusele või ebaausale käitumisele (nt kõverjooneline tegevus). 3. Tehnikas ja disainis on kõverad olulised elementi — arhitektuuris kasutatakse kõveraid jooni ja vorme esteetiliseks efektiks, inseneriteaduses aga funktsionaalsuse saavutamiseks (nt kõverad teed või raudtee).
Etümoloogia
Läänemeresoome päritolu sõna, sugulussuhtes soome sõnaga 'kover' (nõrguke, vilets).
Kasutusnäited
Tee keerus mäest alla kõvera joonena.
Laps joonistas paberile kõvera joone, mis meenutas maod.
Matemaatikas õppisime, kuidas arvutada kõvera pikkust.
Tema argumentatsioon oli minu meelest üsna kõver ja ebaveenev.