kõrvuti
Kõrvuti on määrsõna, mis tähendab «üksteise kõrval, üksteise läheduses, külg külje kõrval». Kasutatakse ruumilise või kujundliku läheduse väljendamiseks.
Kõrvuti tähendab üksteise kõrval asumist või olemist, nii et objektid või inimesed paiknevad külg külje kõrval. Sõna väljendab ruumilist lähedust, kus kaks või enam asja või isikut on teineteise vahetus läheduses, tavaliselt ühel tasemel või ühes reas. Sõna kasutatakse nii konkreetses füüsilises tähenduses (näiteks kaks tooli seisavad kõrvuti) kui ka abstraktsemas mõttes (näiteks kaks nähtust esinevad kõrvuti või kaks ideed eksisteerivad kõrvuti). Kõrvuti olemine rõhutab võrdsust või paralleelsust – asjad ei ole üksteise peal ega üksteisest eraldi, vaid samal tasemel kõrval. Väljend «kõrvuti seisma» või «kõrvuti olema» tähendab üheskoos, üksteist toetades või sarnases olukorras olemist. Sõna on osa eesti keele põhisõnavarast ja seda kasutatakse igapäevaselt nii kõne- kui kirjakeeles.
Etümoloogia
Tuletatud sõnast «kõrv» tähenduses «külg, serv». Liide -ti moodustab määrsõna, mis väljendab asukohta või viisi.
Kasutusnäited
Lapsed istusid pingil kõrvuti ja vestlesid.
Raamaturiiulis seisavad vanad ja uued raamatud kõrvuti.
Kaasaegses linnas eksisteerivad vanad hooned ja kaasaegsed klaasist pilvelõhkujad kõrvuti.
Me seisame selles olukorras kõrvuti ja toetame üksteist.
Ajalehes olid artiklid majandusest ja kultuurist paigutatud kõrvuti.