kõrval
Kõrval on kaassõna ja määrsõna, mis väljendab millegi asumist läheduses, kõrvuti või ligidal; samuti kellegi juures või kellegagi koos olemist.
Kõrval on eesti keeles kaassõna ja määrsõna, mis väljendab ruumilist lähedust või kõrvutiasumist. Põhitähenduses märgib see millegi või kellegi asumist teise objekti või isiku vahetus läheduses, näiteks «tool seisab laua kõrval» või «ela sinu kõrval». Kõrval võib märkida nii füüsilist lähedust kui ka ülekantud tähenduses kellegi seltskonnas või juures olemist. Kaassõnana kasutades eelneb see alati omastavakäändelisele nimisõnale (kelle/mille kõrval), määrsõnana saab kasutada iseseisvalt vastuseks küsimusele «kus?». Kõrval on vastand sõnale «eemal» või «kaugel» ning tähistab ruumilises või ülekantud mõttes lähedust ja koosolu. Sõna on üks eesti keele põhilisi ruumisuhteid väljendavaid kaassõnu ja kuulub igapäevakeelde.
Etümoloogia
Tuleneb nimisõnast «kõrv», väljendades algupäraselt asumist «kõrva kõrval» ehk läheduses. Kaassõnastunud vorm koos käändega.
Kasutusnäited
Pangem tool akna kõrval seinale.
Tema maja asub kiriku kõrval.
Tunnen end sinu kõrval alati turvaliselt.
Lapsed mängivad maja kõrval aias.