korts
Kõrts on väiksem, tavaliselt kodukas söögituba või joogituba, kus pakutakse toitu ja jooki ning kus on sageli rõhuasetus kodusele ja traditsioonilisele õhkkonnale.
Kõrts on toitlustusasutuse tüüp, mis asub restorani ja taverma vahemail. Kõrtsid on tavaliselt väiksemad ja kodukamad kui restoranid, pakkudes lihtsamat ja traditsioonilisemat toitu ning joogivalikut. Ajalooliselt olid kõrtsid teeäärse asulaid teenindavad majutus- ja toitlustuskohad, kus reisijad said peatuda, süüa ja juua ning hobuseid vahetada. Eestis olid kõrtsid eriti olulised 17.-19. sajandil kui maapiirkondade sotsiaalsed kohtumiskohad. Tänapäeval kasutatakse nimetust «kõrts» sageli selliste toitlustuskohtade kohta, mis soovivad rõhutada traditsioonilist, kodust ja rahvalikku õhkkonda. Kõrtsides on sageli puidust sisustus, lihtne menüü kohalike roogadega ning seal pakutakse nii alkohoolseid kui mittealkohoolseid jooke. Mõnes kõrtsides on ka võimalik ööbida. Kõrtsid erinevad pubidest selle poolest, et neil on tugevam kohalik ja rahvalik identiteet ning nad võivad asuda ka väiksemates asulates või maantee ääres, mitte ainult linnakeskustes.
Etümoloogia
Sõna «kõrts» pärineb alamsaksa keelest (kretse, krotze), mis võeti eesti keelde juba keskajal. Sarnased sõnad leiduvad ka teistes Läänemere äärsetes keeltes.
Kasutusnäited
Peatusime teel vanas kõrtsis, kus pakuti suurepärast koduõlut ja hauskat.
Küla kõrts oli kohalike elanike lemmikolukkoht, kus õhtuti kokku saadi.
Restoraniketi asemel valisime kõrtsi, sest tahtsime midagi autentsemat ja kodukama õhkkonnaga.