kops
Kops on paaritu elund rindkeres, mis vastutab hingamise eest, võimaldades hapniku vahetust vere ja välisilma vahel.
Kops on hingamiselund, mida on inimesel kaks tükki – parem ja vasak kops. Kopsu peamine ülesanne on varustada keha hapnikuga ja eemaldada süsihappegaas. Hingamisel siseneb õhk kopsudesse, kus hapnik imendub vereringesse ja süsinikdioksiid eemaldatakse. Kopse katab õhuke kest nimega pleura. Parem kops on tavaliselt veidi suurem kui vasak, sest vasak pool jätab ruumi südamele. Kopsude tervise eest hoolitsemine on oluline, sest suitsetamine, õhusaaste ja teatud haigused (näiteks tuberkuloos, kopsupõletik, astma) võivad kopse kahjustada. Eesti keeles kasutatakse sõna «kops» ka väljendites nagu «kopsutiib» (üks kopsusagar) või «kopsuarst» (pulmonoloog). Argikeeles võib öelda, et kellelgi «läheb kops katki» kui keegi palju naerma hakkab. Kopsu ladina nimetus on pulmo, millest tuleneb meditsiiniline mõiste pulmonaalne (kopsudega seotud).
Etümoloogia
Soome-ugri päritolu sõna, esineb sarnaselt mitmes läänemeresoome keeles (nt soome kops, vadja kops).
Kasutusnäited
Arst kuulas stetoskoobiga kopse ja ütles, et hingamine on puhas.
Suitsetamine kahjustab kopse ja võib põhjustada vähi.
Pärast jooksmist tundsin, et kopsud vajasid rohkem hapnikku.