konstellatsioon
Konstellatsioon on tähistaeva piirkond koos seal asuvate tähtede rühmaga, mis moodustab kujuteldava mustri. Kokku on kaasaegses astronoomias määratletud 88 ametlikku konstellatsiooni.
Konstellatsioon ehk tähtkuju on tähistaeva piirkond, milles tähed näivad moodustavat teatud mustri või kuju. Kuigi tähed konstellatsioonis võivad olla tegelikult Maast väga erineva kauguse taga ja üksteisest valgusaastate kaugusel, paistab meie vaatepunktist, et nad moodustavad ühise kuju. Kaasaegne astronoomia tunnustab 88 ametlikku konstellatsiooni, mis koos katavad kogu tähistaeva. Need määratleti lõplikult Rahvusvahelise Astronoomialiidu poolt 20. sajandi alguses, täpsete piiridega, et igaüks taevatähti oleks määratud täpselt ühte konstellatsiooni. Tuntumad konstellatsioonid põhjataevas on näiteks Suur Vanker (osa Suure Karu tähtkujust), Kassiopeia ja Väike Vanker, lõunataevas aga Orion, Lõvi ja Lõunarist. Paljud konstellatsioonide nimed ja nendega seotud lood pärinevad antiikajast, eriti Vana-Kreekast, kuid erinevatel kultuuridel on olnud omad tähtkujude süsteemid ja tõlgendused. Kaasaegses kasutuses viitab «konstellatsioon» vahel ka laiemalt mingile omavahel seotud elementide rühmale või konfiguratsioonile, näiteks satelliitide konstellatsioon kosmoses või mingite asjaolude koosesinemine.
Etümoloogia
Ladina keelest «constellatio» (con- 'koos' + stella 'täht'), tähendades tähtede koosasetsust.
Kasutusnäited
Talvetaevas on hästi näha Orioni konstellatsioon kolme tähe reaga vöökohal.
Astronoomid jagunesid tähistaeva 88 konstellatsiooniks, millel igaühel on täpsed piirid.
Starlinki konstellatsioon koosneb tuhandetest tehissatelliitidest, mis tiirlevad ümber Maa.