kirjeldamine
Kirjeldamine on tegevus, mille käigus antakse sõnadega edasi inimese, eseme, sündmuse, nähtuse või olukorra tunnused, omadused ja üksikasjad.
Kirjeldamine on üks põhilisi suhtlus- ja väljendusviise, mille abil edastatakse kuulajale või lugejale pilti millestki sõnade abil. Kirjeldamise eesmärk on luua teise inimese mõttes võimalikult täpne ja elav ettekujutus kirjeldatavast objektist või nähtusest. Kirjeldamise käigus keskendutakse eelkõige välisele ilmele, tunnustele ja omadustele, mitte niivõrd sündmuste ajalisele järgnevusele (nagu jutustamises) või argumenteerimisele (nagu arutluses). Kirjeldamist kasutatakse nii igapäevases suhtluses (näiteks inimese välimuse kirjeldamine) kui ka erinevates tekstiliikides nagu ilukirjandus, teadusartiklid, ametlikud dokumendid ja ajakirjandus. Kirjeldamise kvaliteet sõltub täpsusest, detailsusest ja sobivate sõnade valikust. Hea kirjeldus on piisavalt üksikasjalik, kuid mitte üleliia pikk, ning kasutab täpseid ja kujundlikke väljendeid. Eesti keeleõpetuses õpetatakse kirjeldamist kui ühte olulist tekstiliiki, mis arendab nii sõnavara kui ka väljendusoskust.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «kirjeldama», mis koosneb osistest «kirja» ja «eldama» (eldas, eldada). Liide -mine moodustab verbist nimisõna, mis tähistab tegevust või protsessi.
Kasutusnäited
Tunnistaja andis politseile täpse kirjeldamise kahtlusalusest.
Ilukirjanduses on maastiku kirjeldamine oluline meeleolu loomise vahend.
Ametlikus dokumendis nõutakse detailset kirjeldamist juhtunust.