kirik
Kirik on kristlaste usuline palvemaja ja koguduse kogunemiskoht, kus toimuvad jumalateenistused, ristimine, laulatused ja matused. Samuti religioosne institutsioon kui organiseeritud usukogukond.
Kirik on hoone, mis on ehitatud kristlaste usulisteks talitusteks ja jumalateenistuste pidamiseks. Kirikus kogunevad usklikud palvetama, kuulama jutlusi ja osalema sakramenditalitustes nagu ristimine, leerilõpetamine, laulatus ja matus. Eestis on iseloomulikud luterlikud kirikud, mille keskmes on altar, kantsel ja sageli orel. Paljud Eesti kirikud on ka kultuurimälestised ja olulised arhitektuurimärgid. Kiriku institutsiooni tähenduses viitab mõiste organiseeritud usukogukonnale koos selle juhtimisstruktuuriga. Eristatakse erinevaid kirikuid ehk konfessioone: luterliku, katoliku, õigeusu, metodisti ja teisi kristlikke kirikuid. Kirik tähendab ka usulisi õpetusi ja traditsioone hõlmavat institutsiooni – näiteks Eesti Evangeelne Luterlik Kirik kui organisatsioon. Laiemas tähenduses võib kirik tähistada kristlikku usku ja kirikuelu tervikuna, hõlmates nii vaimulikke kui ka maalliku koguduse liikmeid. Eesti kultuuriloos on kirik mänginud olulist rolli hariduse, kirjanduse ja ühiskondliku elu kujundamisel.
Etümoloogia
Laenatud alamsaksa keelest kerke või varasaksakeelsetest vormidest, mis omakorda pärinevad kreeka sõnast kyriakón '(maja), mis kuulub Issandale'.
Kasutusnäited
Pühapäeval käisime pereaga kirikus jumalateenistusel.
Tallinna Oleviste kirik on üks vanalinna tuntuimaid vaatamisväärsusi.
Kihelkonna kirikus toimub homme kontsertetendus Cyrillus Kreegi loominguga.
Kirik ja riik on Eestis lahutatud.
Katoliku kirik nimetab paavsti oma peaks.