keegi

asesõna neutraalne igapäev

Keegi on eesti keeles ebaisikuline asesõna, mis viitab teadmata või määratlemata isikule, kellelegi, mõnele inimesele.

Keegi on ebaisikuline asesõna, mis tähistab ebamäärast, nimetamata või tundmatut isikut. Seda kasutatakse siis, kui ei ole oluline või ei ole teada, kes täpselt on või oli tegevuse sooritaja. Näiteks lauses «Keegi koputas uksele» ei ole teada, kes koputas. Keegi võib viidata nii üksikule isikule kui ka kellelegi üldse, näiteks küsilausetes («Kas keegi on kodus?») või eitavates lausetes («Keegi ei tulnud»). Eitavas vormis kasutatakse tavaliselt kuju «mitte keegi» või lühendatult «keegi ei». Asesõna käänamine: kellegi (omastav), kellelegi (alaleütlev), kellegi (saav) jne. Keegi on üks sagedamini kasutatavaid asesõnu eesti keeles ning võimaldab rääkida isikutest üldiselt või ebamääraselt ilma neid täpselt nimetamata. Sõna kuulub koos sõnadega «miski», «kuskil» ja «kunagi» ebaisikuliste asesõnade rühma, mis väljendavad ebamäärasust.

Etümoloogia

Liitsõna sõnadest «kes» (küsiv asesõna) ja «-gi» (rõhutav liide), väljendab ebamäärasust.

Kasutusnäited

Keegi helistas mulle täna hommikul, aga ma ei jõudnud telefoni juurde.
Kas keegi teab, kus on koosoleku ruum?
Ma ei rääkinud sellest kellegagi.
Keegi jättis ukse lahti ja nüüd on siin külm.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt