kapitalirent
Kapitalirent on tulu, mida omanik saab kapitali (näiteks raha, masinad, hooned) kasutada andmisest tootmises või majanduses. See hõlmab intresse, renditasusid ja muid tuluvorme, mida makstakse kapitali kasutamise eest.
Kapitalirent on majandustermin, mis tähistab tulu, mida kapitalivara omanik saab oma vara teistele kasutada andmisest. Seda võib võrrelda maarendiga, kus maaomanik saab tulu maa kasutusõiguse andmisest. Kapitalirendi puhul saab vara omanik tulu näiteks raha laenamise eest (intress), seadmete rentimise eest või ruumide väljaüürimise eest. Klassikalises majandusteooriates eristati kolme peamist tootmisteguritel põhinevat tuluvormi: maarent (maakasutusest), palk (tööjõust) ja kapitalirent (kapitalist). Kapitalirendi määravad turutegurid nagu kapitali nappus, nõudlus, riskitase ja alternatiivsed investeerimisvõimalused. Näiteks võib ettevõte maksta kapitalirenti investorile, kes on andnud raha äri arendamiseks, või üürnik maksab hoonete omanikule üüri, mis on samuti kapitalirendi vorm. Mõiste on eriti oluline majandusteoorias ja investeerimisanalüüsis, kus analüüsitakse kapitali tootlust ja efektiivsust.
Kasutusnäited
Ettevõte maksab kapitalirenti investoritele, kes on finantseerinud uue tehase ehitamist.
Majandusteoorias käsitletakse kapitalirenti kui ühte kolmest peamisest tululiigist kõrval palga ja maarendiga.
Kapitalituru arenguga on kapitalirendi vormid muutunud üha mitmekesisemaks, hõlmates aktsiaid, võlakirju ja muid finantsinstrumente.