kalendriaasta
Kalendriaasta on 12 kuud kestev ajaperiood, mis algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. Seda kasutatakse aja arvestamiseks ja planeerimiseks ning see erineb majandusaastast, mis võib alata ükskõik millisel kuupäeval.
Kalendriaasta on 12-kuuline ajaperiood, mis kestab 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. See on kõige tavalisem ajaühik pikemaajaliseks planeerimiseks, statistika kogumiseks ja aja arvestamiseks igapäevaelus. Eestis ja enamikus maailma riikides järgitakse Gregoriuse kalendrit, mille järgi kestab kalendriaasta tavaliselt 365 päeva, kuid liigaastatel 366 päeva. Kalendriaasta on oluline ajaühik nii eraisikute kui organisatsioonide jaoks. Eraisikud planeerivad selle järgi puhkusi, maksavad makse ja tähistavad aastavahetust. Ettevõtted ja organisatsioonid koostavad aastaaruandeid, planeerivad eelarvet ja seavad eesmärke kalendriaasta lõikes. Paljud lepingud, statistilised andmed ja ametlikud dokumendid viitavad kalendriaastale kui standardsele ajaperioodile. Oluline on eristada kalendriaasta majandusaastast (rahandusaastast). Kui kalendriaasta algab alati 1. jaanuaril, siis majandusaasta võib organisatsioonis algata mis tahes kuupäeval, näiteks 1. juulil või 1. aprillil. Eestis peavad enamik ettevõtteid maksustamisel järgima kalendriaastat, kuid võivad raamatupidamises kasutada ka teistsugust majandusaastat.
Kasutusnäited
Ettevõte peab esitama kalendriaasta tuludeklaratsiooni hiljemalt märtsi lõpuks.
Möödunud kalendriaastal sündis Eestis rekordiliselt vähe lapsi.
Puhkusekalender koostatakse iga kalendriaasta alguses.