kaleidoskoop
Kaleidoskoop on optiline mänguasi või seade, mille sees olevad peeglid ja värvikad klaasikillud või muud väikesed esemed moodustavad vaatamisel pidevalt muutuvaid sümmeetrilisi mustreid.
Kaleidoskoop on silindrikujuline optiline seade, mis koosneb tavaliselt kolmest peeglipinnast, mis on paigutatud kolmnurksesse vormi. Torukese otsas on kumer klaas või läbipaistev kate, mille taga asetsevad värvikad klaasikillud, helmet, paberi- või plastiktükikesed. Kui kaleidoskoopi pöörata ja läbi vaadata, peegelduvad need väikesed esemed peeglite vahel mitmekordistatud sümmeetriliste mustritena, luues igal pöördel unikaalse ja keeruka ornamentaalse pildi. Seade töötab peegelduse ja sümmeetria printsiipidel, kus kolm peegeldimisvõimelist pinda tekitavad kuuskordse või kaheteistkümne kordse sümmeetria, sõltuvalt peeglite vahelisest nurgast. Kaleidoskoop leiutati 1816. aastal Šoti füüsiku ja astronoomi David Brewsteri poolt ning see sai kiiresti populaarseks nii meelelahutuslikuks mänguasjas kui ka kunsti- ja disainiallikaks. Tänapäeval kasutatakse kaleidoskoope endiselt laste mänguasjadena, kuid ka dekoratiivkunstis, mustritekevõõmistamisel ning optiliste põhimõtete illustreerimisel. Ülekandelises tähenduses võib kaleidoskoobi tähistada pidevalt muutuvat, värvilist või kirevat pildipõõrõu või olukorda, kus erinevad elemendid moodustavad pidevalt uusi kombinatsioone.
Etümoloogia
Kreeka keelest kalos (ilus) + eidos (kuju) + skopein (vaatama), tähendab 'ilusa kuju vaatamist'. Leiutaja David Brewster pani sellele seadmele nime 1816. aastal.
Kasutusnäited
Laps vaatas kaleidoskoopi läbi ja imetles, kuidas iga pöördega tekkisid uued värvilised mustrid.
Muuseumi teadusnurgas said külastajad ise kaleidoskoopi valmistada ja optilisi nähtusi uurida.
Linnatänavad pakkusid kaleidoskoopi erinevaid kultuure, keeli ja inimesi.