kahjur
Kahjur on organism (näiteks putukas, uss, hiir, seen või viirus), kes kahjustab kultuurtaimi, metsa, toiduvarusid või muid inimese jaoks olulisi objekte.
Kahjur on organism, kes tekitab kahju põllukultuuridele, aiataimedele, metsale, toiduvarude ladustamisele või muudele inimtegevuse valdkondadele. Enamasti on kahjuriteks putukad (näiteks kartulimardikad, lehetäid, sipelgad), imetajad (näiteks hiired, küülikud, kärblased), linnud, nematoodid, tigud või taimehaiguste tekitajad nagu seened, bakterid ja viirused. Kahjurite vastu võideldakse taimekaitsevahenditega, bioloogiliste meetoditega (näiteks kasulike röövputukate kasutamine) või mehhaaniliste takistustega. Eesti põllumajanduses on levinumateks kahjuriteks kartulimardikad, õunamädanik, teravilja-lehetäid ja metsakultuurides männiürask ning suur-kärbsenäpp. Kahjurite tõrje on oluline osa taimekasvatusest ja toidujulgeoleku tagamisest. Sõna kahjur eristatakse kasulikest putukastest või organismidest, kes aitavad taimi tolmelda või hävitavad kahjureid.
Etümoloogia
Sõna kahjur on tuletatud verbist «kahjustama» ja sõnast «kahju», lisandiga -ur, mis tähistab tegijat või põhjustajat.
Kasutusnäited
Kartulipõllul tuli teha tõrjet, sest kahjurid olid hakanud lehti ära sööma.
Aedniku suurim mure kevadel on kahjurite vastu võitlemine ilma keemilisi vahendeid kasutamata.
Metsamajanduses on üks ohtlikumaid kahjureid männiürask, kes võib hävitada suurel alal puid.