kaevandus
Kaevandus on ettevõte või koht, kus maapõuest kaevandatakse mineraale, maake või muid maavarasid, näiteks kivisütt, põlevkivi, lubjakivi või turba.
Kaevandus on ettevõte, tootmisrajatis või piirkond, kus tehakse kaevandamistööd ehk võetakse maapõuest välja maavarasid. Kaevandused jagunevad selle järgi, mis toimetel need põhinevad: karjäärid (avakaevandus) ja maa-alused kaevandused (sügavuskaevandus). Eestis on olulisemad põlevkivikaevandused, eriti Ida-Virumaal, kus asuvad nii karjäärid kui ka maa-alused kaevandused. Samuti on Eestis lubjakivikarjääre, turbakaevandusi ja kruusakarjääre. Kaevandamine on range loanõudluse ja keskkonnanõuetega reguleeritud tegevus. Kaevanduste areng on olnud oluline osa Eesti tööstusajaloost, eriti nõukogude perioodil, mil põlevkivist said energia peamine allikas. Tänapäeval on kaevanduste keskkonnamõju vähendamine ja kaevandatud alade rekultiveerimine oluline teema. Krüptovaluutade kontekstis kasutatakse terminit «kaevandus» (inglise keeles mining) ka digitaalse raha loomise protsessi kohta, kus arvutid lahendavad keerulisi matemaatilisi ülesandeid, kuid see on ülekantud tähendus algsest mäetööstusterminoloogiast.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «kaevama», mis omakorda pärineb läänemeresoome algkeelest. Sõna «kaevandus» tähistab kohta või ettevõtet, kus kaevatakse.
Kasutusnäited
Ida-Virumaa kaevandused on andnud tööd tuhandete inimestele juba aastakümneid.
Keskkonnaministeerium andis välja uue kaevanduse loa turba kaevandamiseks Lääne-Eestis.
Vana kaevandus suleti ja piirkond rekultiveeriti, rajades sinna puhkeala.