kael
Kael on kehaosa, mis ühendab pea ja kere, sisaldades kaelalülisamba, hingetoru, söögitoru, veresooni ja lihaseid.
1. Kael on inimese ja loomade kehaosa, mis asub pea ja kere vahel ning ühendab neid omavahel. Kaela sees paiknevad olulised anatoomilised struktuurid: kaelalülisammas (seitse kaelalülit), hingetoru, söögitoru, peamised veresooned (kaelaarter ja kaelaveenid), lümfisõlmed ning arvukad lihased, mis võimaldavad pea liikumist eri suundades. Kaela esiküljel asub kilpnääre, mis reguleerib organismi ainevahetust. 2. Väljapaistval kohal asuv kehaosa inimese väljanägemuses ja kehakeeles. Kaela pikkus ja kuju on inimestel erinev, kaela hoiak ja liikumine väljendavad sageli emotsioone ja suhtumist. 3. Ülekantud tähenduses kasutatakse sõna 'kael' paljudes kujundlikes väljendites: «kaela kaelani võlgades», «kaela keerata» (tappa), «kaela komistada» (takistada), «kael kuklasse» (ebaõnnestuda). 4. Kitsas, kaela meenutav osa esemel, näiteks pudeli kael, kitarri kael või riidetüki kaelusekohta.
Etümoloogia
Sõna «kael» on pärit läänemeresoome algkeelest, kus tähistati kaela kui kehaosa. Sugulaskeeltes: soome kieli (keel), karjala kieli.
Kasutusnäited
Arst palus tal kaela keerata, et kontrollida liikuvust.
Tal oli kaelas ilus kaelaehe.
Pudeli kael oli nii kitsas, et vedelik voolas aeglaselt välja.
Pika kaelaga kaelkirjakud on Aafrika savannis kergesti ära tuntavad.
Ta oli võlgades üle kaela.