käänuline
Käänuline on keeleteaduses sõna, mida saab käänata ehes muuta selle vormi sõltuvalt lauserollist. Eesti keeles on käänulised näiteks nimisõnad, omadussõnad, asesõnad ja arvsõnad.
Käänuline on grammatiline termin, mis tähistab sõnaliiki, mida saab käänata ehk mille lõppu saab lisada käändelõppe. Käänamine on sõnavormide muutmine vastavalt käändele, mis väljendab sõna funktsiooni lauses. Eesti keeles on 14 käänet: nimetav, omastav, osastav, sisseütlev, seesütlev, seestütlev, alaleütlev, alalütlev, alaltütlev, saav, rajav, olev, ilmaütlev ja kaasaütlev. Käänulisteks sõnaliikideks on nimisõnad (nt «raamat, raamatu, raamatut»), omadussõnad (nt «punane, punase, punast»), asesõnad (nt «tema, tema, teda») ja arvsõnad (nt «kolm, kolme, kolme»). Käänuline erineb pöörduvatest sõnadest (tegusõnad), mis muutuvad pöördelõppude abil, ning muutumatutest sõnadest nagu määrsõnad ja sidesõnad. Käänamine on eesti keele kui käändelise keele üks põhitunnuseid ning oluline osa grammatikast.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «kääne» liitega -line, mis moodustab omadussõnu tähenduses 'omav, sisaldav'
Kasutusnäited
Eesti keeles on neli käänulist sõnaliiki: nimisõna, omadussõna, asesõna ja arvsõna.
Õpilased õpivad koolis, kuidas käänulisi sõnu õigesti käänata.
Tegusõna ei ole käänuline, vaid pöörduv sõnaliik.