juurvili

nimisõna neutraalne loodus

Juurvili on toidutaim, mille söödav osa kasvab maa all ja on tavaliselt paksenenud juur või mugul. Tuntumad juurviljad on porgand, peet, kaalikas, seller ja naeris.

Juurvili on aianduses ja toiduainete liigituses kasutatav üldnimetus taimedele, mille söödav osa kasvab maa all ja kujutab endast juurt, muguljuurt, sibulat või muu tüüpi maaalust osa. Kõige levinumad juurviljad Eesti köögis on porgand, peet, kaalikas, seller, naeris, redis ja mädarõigas. Bioloogiliselt on juurviljade seas erinevaid taimeosi: porgand ja naeris on tegelikult paksenenud juured, kartul on mugul (paksenenud varreosa) ja sibul on paksenenud lehed. Juurviljad on olnulised vitamiinide, kiudainete ja mineraalainete allikad ning on oluline osa nii Eesti traditsioonilisest köögist kui ka tänapäevasest tervisliku toitumise kultuurist. Neid kasutatakse värskelt salatites, keedetult supis ja praetuna kõrvaldistena. Juurviljad säilivad hästi ja on ajalooliselt olnud põhjamaades talvise toitumise alus.

Etümoloogia

Liitsõna sõnadest «juur» (taime maaalune osa) ja «vili» (saak, taimeosa). Tähendab seega maa all kasvavat taimeosa, mida kasutatakse toiduks.

Kasutusnäited

Turgudel on praegu soodsa hinnaga kodumaiseid juurvilju müügil.
Tervislik supiretsept sisaldab rohkelt värskeid juurvilju nagu porgand, seller ja peet.
Vanasti hoiti juurvilju talve üle keldris või aidas.

Otsi järgmist sõna

Sõnad, mõisted ja teemad — selgitatud lihtsalt ja selgelt