jõud
Jõud on füüsikas suurus, mis kirjeldab keha liikumisseisundi muutmist või deformeerimist, mõõdetuna ühikutes njuuton. Üldkeeles tähistab jõud ka võimet midagi teha, tugevust või mõjuvõimu.
1. Füüsikas on jõud vektoriaalne suurus, mis põhjustab keha kiiruse muutumist (kiirendust) või deformatsiooni. Jõud mõõdetakse njuutonites (N) ja see on seotud massi ning kiirendusega Newtoni teise seaduse kaudu: jõud võrdub massi ja kiirenduse korrutisega (F = ma). Jõud võib olla näiteks raskusjõud, hõõrdejõud, tõukejõud või tõmbejõud. 2. Üldises keelekasutuses tähendab jõud võimet, tugevust või energiat midagi teha või mõjutada. Näiteks võidakse rääkida inimese füüsilisest jõust, tahtejõust või vaimujõust. Selles tähenduses on jõud lähedane sõnadele võime, suutlikkus ja energia. 3. Ühiskondlikus kontekstis viitab jõud mõjuvõimule, võimule või tugevusele. Näiteks öeldakse «jõu positsioonilt rääkimine» või «poliitilised jõud». Sõjaväelises kontekstis on jõud relvastatud üksus (nt kaitsjõud, politseijõud). 4. Jõud on ka oluline mõiste energeetikas ja inseneriteaduses, kus see seostub masinate, mehhanismide ja konstruktsioonide toimimisega ning kandevõimega.
Etümoloogia
Sõna «jõud» on pärit läänemeresoome keeltest ja on suguluses soome sõnaga «voima» (jõud, võim). Tüvi on seotud tegusõnaga «jõudma».
Kasutusnäited
Füüsikatunnis õppisime arvutama jõudu, mis mõjub kaldpinnale asetatud kehale.
Sportlane pidi kasutama kogu oma jõudu, et raskust üles tõsta.
Valitsuskoalitsiooni moodustavad kolm poliitilist jõudu.
Newtoni teine seadus ütleb, et jõud on võrdne massi ja kiirenduse korrutisega.
Tal ei olnud enam jõudu edasi kõndida.