jätkusuutlikkus
Jätkusuutlikkus on arenguviis, kus praeguste põlvede vajadused rahuldatakse ilma tulevaste põlvede võimalusi ohtu seadmata. See hõlmab keskkonna, majanduse ja ühiskonna tasakaalustatud arengut.
Jätkusuutlikkus on põhimõte, mille kohaselt tuleb ühiskonda ja majandust arendada nii, et see ei ammenda loodusvarasid ega kahjusta keskkonda viisil, mis ohustaks tulevaste põlvede heaolu. Mõiste põhineb arusaamal, et planeedi ressursid on piiratud ja nende vastutustundlik kasutamine on möödapääsmatu. Jätkusuutlikkus jaguneb tavaliselt kolmeks sambaks: keskkondlik jätkusuutlikkus (looduse ja ökosüsteemide kaitse), majanduslik jätkusuutlikkus (pikaajaline majanduskasv ilma ressursse ammendamata) ja sotsiaalne jätkusuutlikkus (inimeste heaolu, õiglus ja võrdsed võimalused). Praktikas tähendab see näiteks taastuvenergiale üleminekut, jäätmete vähendamist, ringmajanduse edendamist ja vastutustundlikku tarbimist. Eestis on jätkusuutlikkus muutunud oluliseks teemaks nii riigipoliitika, ettevõtete strateegia kui ka igapäevases elus. Jätkusuutlikkuse eesmärgid on sõnastatud ka ÜRO 17 säästva arengu eesmärgis, mida Eesti on kohustunud täitma. Jätkusuutlikkus puudutab kõiki eluvaldkondi: energeetikat, põllumajandust, tööstust, ehitust, transporti ja tarbimisharjumusi.
Etümoloogia
Sõna on tuletis tegusõnast «jätkuma» (kestma, kestma jääma) koos sufiksiga -suutlik (võimeline midagi tegema). Tõlkevaste ingliskeelsele terminile «sustainability».
Kasutusnäited
Ettevõte võttis oma strateegiasse jätkusuutlikkuse põhimõtted ja kohustus vähendama süsinikujalajälge.
Keskkonnaharidus õpetab lastele jätkusuutlikkuse tähtsust ja vastutustundlikku suhtumist loodusesse.
Kliimamuutuste tõttu on jätkusuutlikkus muutunud üheks olulisemaks teemaks nii poliitika kui ka majanduse valdkonnas.