individualism
Individualism on maailmavaade ja väärtussüsteem, mis rõhutab indiviidi iseseisvust, vabadust ja isiklikke õigusi kollektiivsete huvide ees. See väljendub nii filosoofias, poliitikas kui ka igapäevases käitumises.
Individualism on mõtteviis ja väärtushinnang, mis seab indiviidi ja tema isikliku vabaduse, õigused ning huvid esikohale ühiskondlike või kollektiivsete huvide ees. Individualistlikus maailmavaates on iga inimene iseseisev ja vastutav oma valikute eest, tema isiklik areng ja eneseteostus on peamised väärtused. Filosoofilises mõttes on individualism vastandina kollektivismile käsitlus, mis peab inimest ühiskonna põhiühikuks ja rõhutab tema autonoomsust. Poliitilises kontekstis seostub individualism liberalismiga, rõhutades riigi sekkumise piiramist inimeste ellu ning isiklike õiguste ja vabaduste kaitset. Majanduslikult toetab individualism vaba turumajandust ja isiklikku ettevõtlikkust. Kultuuriliselt väljendub individualism isikliku stiili, arvamuste ja valikute väärtustamises ning soovimatus alluda pimesi grupi normidele. Individualism on eriti tugev väärtus läänemaailmas, eelkõige Põhja-Ameerikas, samas kui paljudes Aasia ja kollektivistlikes kultuurides hinnatakse rohkem kogukonna huve.
Etümoloogia
Ladina sõnast individuus ('jagamatu', 'üksik'), mis omakorda tuleneb sõnast dividere ('jagama')
Kasutusnäited
Ameerika kultuuri iseloomustab tugev individualism, kus iga inimene vastutab ise oma edu eest.
Nõukogude ajal suruti inimeste individualism maha, eelistades kollektiivseid väärtusi.
Tema individualism väljendub selles, et ta ei hooli teiste arvamusest ja teeb asju oma äranägemisel.