immuniseerimiskava
Immuniseerimiskava on riiklik plaan, mis määrab kindlaks, millised vaktsiinid ja mis vanuses lastele ning teistele sihtrühmadele tehakse, et kaitsta rahvastikku nakkushaiguste eest.
Immuniseerimiskava on riiklik tervishoiuprogramm, mis sätestab süsteemselt korraldatud vaktsineerimise korra. Kava määrab kindlaks, millised vaktsiinid on riigi poolt soovitatavad või kohustuslikud, millistes vanustes neid manustatakse ja millistele sihtrühmadele. Eestis kehtestab immuniseerimiskava sotsiaalminister määrusega ning seda uuendatakse vastavalt meditsiinilistele teadmistele ja epidemioloogilisele olukorrale. Immuniseerimiskava eesmärk on tagada rahvastiku kollektiivne kaitse ohtlike nakkushaiguste vastu, vähendada haigestumist, tüsistusi ja surmajuhtumeid ning mõnede haiguste puhul saavutada nende täielik likvideerimine. Eesti immuniseerimiskava hõlmab näiteks vaktsineerimist tuberkuloosi, difteeria, läkaköha, teetanuse, poliomüeliidi, leetrite, mummi, punetiste, puukentsefaliidi ja teiste haiguste vastu. Lapsevanematele on lapsepõlves manustatavad vaktsiinid tasuta ning nende tegemine on oluline nii lapse enda kui ka ümbritsevate inimeste tervise kaitseks. Immuniseerimiskava järgimine on üks tähtsamaid rahvatervise meetmeid kaasaegses ühiskonnas.
Kasutusnäited
Arst selgitas lapsevanemale, et kõik vaktsiinid tehakse vastavalt kehtivale immuniseerimiskavale.
Eesti immuniseerimiskava kohaselt tehakse esimesed vaktsiinid juba vastsündinutele.
Sotsiaalministeerium uuendas immuniseerimiskava, lisades sinna uue vaktsiini.