imelik
Imelik on omadussõna, mis kirjeldab midagi ebatavalist, kentsakast või tavapärasest erinevat, mis tekitab imestust või kummastust.
Imelik on omadussõna, mis väljendab millegi ebatavalise, kummastava või ootamatuga kokkupuutumist. Imelik asi, inimene või olukord erineb tavapärasest, normaalsest või oodatust viisil, mis paneb tähelepanu või tekitab kergekujulist hämmeldust. Sõna võib viidata nii välisele omadustele (imelik välimus, imelik heli) kui ka käitumisele või olemisele (imelik tunne, imelik olukord). Imelik ei ole tingimata negatiivne hinnang - see võib väljendada ka eripära või omapära, mis teeb kellegi või millegi huvitavaks. Igapäevakeeles kasutatakse sõna sageli olukordades, kus miski ei tundu täiesti õige või tekitab segadust, aga pole otse ohtlik või paha. Näiteks võib öelda, et keegi käitus imeli, kui tema tegevus või reaktsioon polnud sellises olukorras tavaline. Sõna võib olla ka peenem viis väljendada, et miski tundub kahtlane või veider. Sageli on imelik subjektiivne hinnang - mis ühele tundub imelik, võib teisele olla täiesti loomulik.
Etümoloogia
Tuletis sõnast «ime» (seletamatu või tavatu nähtus) liitega -lik, mis moodustab omadussõnu. Imelik on seega see, mis on ime-laadne või imet meenutav - millegi erakordselt tavapäratuga.
Kasutusnäited
Täna oli imelik tunne, nagu oleks midagi olulist unustanud.
Ta kandis imelikku rohelist mütsi, mis oli kaunistatud suleliste.
Õhus oli imelik lõhn, mida ma ei osanud kindlaks määrata.
Pärast pikemat pausi tundus imelik vanale töökohale tagasi minna.