ilusaim
Omadussõna «ilus» ülivõrre, mis väljendab kõige suuremat ilususastmete hulgas. Tähistab kõige esteetilisemalt meeldivat, kõige atraktiivsemalt väljanägevat või kõige harmoonilisemat.
Ilusaim on omadussõna «ilus» ülivõrre (superlatiiv), mida kasutatakse väljendamaks kõrgeimat ilususastet võrreldavate objektide, inimeste või nähtuste hulgas. Võrdlusastmed on ilus (algvõre), ilusam (keskvõre) ja ilusaim (ülivõrre). Sõna võib viidata nii välisele ilule (näiteks inimese välimus, maastik, kunstiteosed) kui ka abstraktsele või metafoorsele ilule (näiteks ilu mõte, ilu hetk, ilu kogemus). Eesti keeles on ilusaim üks enim kasutatud ülivõrdeid igapäevases kõnepruugis, eriti kirjeldamaks esteetilist meeldivust. Sõna võib esineda ka võrdluseta kontekstis, väljendades lihtsalt väga suurt ilu («see oli üks ilusaimaid hetki mu elus»). Kasutatakse sageli ka emotsionaalses ja poeetilises keelekasutuses, rõhutamaks millegi erakordset esteetilist või emotsionaalset väärtust.
Etümoloogia
Tuleneb eesti keele põhisõnast «ilu», millele on lisatud võrdlusastme tunnused. Sõna «ilu» pärineb läänemeresoome algkeelest.
Kasutusnäited
Tartut peetakse sageli Eesti ilusaimaks linnaks.
See oli ilusaim päikeseloojang, mida ma kunagi näinud olen.
Laulupeol kõlas ilusaim koorilauluga, mis kuulajaid pisarateni liigutas.