ilge
Ilge on omadussõna, mis väljendab tugevat vastumeelsust ja jälkust. Midagi ilget peetakse vastikuks, ebameeldivaks või moraalselt taunitavaks.
Ilge on eesti keeles omadussõna, mis kirjeldab midagi väga ebameeldivat, vastikut või jälkust tekitavat. Sõna kannab endas tugevat negatiivset hinnangut ja emotsionaalset vastumeelsust. Ilge võib kirjeldada nii füüsilisi asju (nt ilge lõhn, ilge muda), käitumist (nt ilge tegu, ilge inimene) kui ka üldist ebameeldivat olukorda. Sõna kasutamine väljendab sageli moraalist või esteetikast tulenevat põlgust. Igapäevakeeles kasutatakse sõna ilge üsna laialt, mõnikord ka ülepakutult, et rõhutada ebameeldivust. Näiteks võib keegi öelda, et ilm on ilge, kui sajab külma vihma ja on tuuline. Tugevamas tähenduses viitab ilge moraalselt taunitavale käitumisele või iseloomule.
Etümoloogia
Pärineb muinaseesti keelest, sugulusseos soome keele sõnaga 'ilkeä' (kuri, paha).
Kasutusnäited
Prügimäel valitses ilge lõhn, mis kandus kaugele.
Ta käitus ilgelt, kui jättis vana koera tee peale hüljata.
See on ilge ilm, külm vihm sajab ja tuul puhub.