hoolimine
Hoolimine on tegusõna «hoolima» tegevusnimi, mis väljendab kellegi või millegi eest hoolitsemist, muretsemist või tähelepanu pööramist. Samuti kasutatakse sageli eitavas vormis (nt «ei hooli») ükskõiksuse või huvipuuduse väljendamiseks.
Hoolimine on tegusõnast «hoolima» tuletatud tegevusnimi, millel on kaks peamist tähendust. 1. Positiivses tähenduses väljendab hoolimine kellegi või millegi eest hoolitsemist, muretsemist, tähelepanu pööramist. Näiteks «laste eest hoolimine», «keskkonna eest hoolimine» või «teiste tunnete eest hoolimine». See tähendab aktiivset huvi, hoolt ja vastutustunnet. 2. Eitavas vormis kasutatuna (mitte-hoolimine, kellestki mitte hoolimine) väljendab see ükskõiksust, huvipuudust või tähelepanematust. Näiteks fraas «ma ei hooli» tähendab, et inimene on ükskõikne, pole huvitatud või ei pane tähele. Sõna kasutatakse nii igapäevases suhtluses kui ka kirjanduses ja meediakeeles. Hoolimine seostub tihedalt selliste mõistetega nagu empaatia, kaastunne, vastutus ja huvi. Eesti keeles on «hoolima» üks põhilisi verbe, mis väljendab inimeste vahelist tähelepanu ja hoolt.
Etümoloogia
Tuletatud tegusõnast «hoolima», mis omakorda pärineb nimisõnast «hool» (hooldus, hoolitsemine). Eesti keele algupärane sõna.
Kasutusnäited
Laste eest hoolimine nõuab pidevat tähelepanu ja kannatlikkust.
Tema suurim viga oli teiste tunnete eest mitte hoolimine.
Keskkonna eest hoolimine algab väikestest igapäevastest valikutest.