hobune
Hobune on suur kodustatud kabjalooma liik, keda on ajalooliselt kasutatud ratsutamiseks, veo- ja põllutööks ning spordiks. Tänapäeval peetakse hobuseid peamiselt spordi, rekreatsiooni ja harrastusena.
Hobune on kabjalaste seltsi kuuluv suur imetaja, kes on olnud üks inimese kõige olulisemaid kodustatud loomi tuhandeid aastaid. Hobused on tuntud oma kiiruse, jõu ja vastupidavuse poolest. Täiskasvanud hobune kaalub tavaliselt 380-1000 kilogrammi ja võib elada 25-30 aastat. Ajalooliselt olid hobused hädavajalikud transpordiks, põllutööks, sõjapidamiseks ja kaubaveoks. Nad aitasid kujundada tsivilisatsioone ja muuta maailma geograafiat, võimaldades inimestel liikuda kiiremini ja kaugemale. Eestis on olnud hobused põllumajanduses kesksel kohal kuni 20. sajandi mehhaniseerumiseni. Tänapäeval kasutatakse hobuseid peamiselt ratsaspordis (takistussõit, koolisõit, võistlussõit), hobusevõidusõidus (traav ja galopp), rekreatiivsel ratsutamisel ning teraapia eesmärkidel. Eestis on populaarsed nii kohalikud tõud nagu tori ja eesti hobune kui ka rahvusvahelised tõud. Hobuseid peetakse ka lemmikloomadena ja nad on paljude inimeste jaoks kirg ning eluviis. Hobusekasvatust ja ratsutamist reguleerivad Eestis erinevad organisatsioonid nagu Eesti Hobusekasvatajate Selts.
Etümoloogia
Pärineb läänemeresoome algkeelest, sugulased soome «hevonen», karjala «hebo». Ürgne tähendus seotud hobusega kui loomaliigiga.
Kasutusnäited
Tütar käib kord nädalas tallis hobust ratsutamas.
Vanaisa rääkis, kuidas nende talus kasutati hobuseid künni- ja veotraktorina.
Eesti hobune on väike ja tugev kohalik tõug, mis on hästi kohanenud meie kliimaga.
Hobused on karja- ehk karjaloomad, kes vajavad sotsiaalset suhtlust.
Ratsutamisvõistlustel võistlevad hobused ja ratsanikud erinevates distsipliinides.