higistamine
Higistamine on loomulik kehaline protsess, mille käigus eritub higirauhaste kaudu vett ja sooli sisaldavat vedelikku organismi jahutamiseks ja ainevahetussaaduste eemaldamiseks.
Higistamine on inimese ja paljude loomade füsioloogiline protsess, mille käigus eritub nahaaluste higirauhaste kaudu nahapinnale vedelikku, mida nimetatakse higiks. Higi koosneb peamiselt veest (umbes 99%), aga sisaldab ka sooli, uureat ja teisi ainevahetussaadusi. Higistamine toimub kogu keha pinnal, kuid eriti intensiivselt kaenlaalustes, peopesades, jalataldadel ja otsaesises. Higistamise peamine eesmärk on termoregulatsiooni ehk keha temperatuuri reguleerimine: kui higi aurustub nahapinnalt, jahtub keha. Seetõttu hakkab inimene rohkem higistama füüsilise koormuse, kuuma ilma või palaviku korral. Higistamise juhtimisega tegeleb autonoomne ehk tahtmatu närvisüsteem. Lisaks jahutamisele aitab higistamine organismist välja viia teatavaid jääkaineid. Liialdatud higistamist nimetatakse hüperhidroosiks, mis võib vajada ravi. Vastupidine seisund, kus higistamine on liiga vähene või puudub, on anhidroos. Higistamist mõjutavad ka emotsionaalsed tegurid nagu stress ja ärevus, mis võivad käivitada nn emotsionaalse higistamise eriti peopesades ja kaenlaalustes.
Etümoloogia
Tuleneb nimisõnast «higi» ja tegusõna moodustava liite -stama ühendist. Sõna «higi» on soome-ugri päritolu.
Kasutusnäited
Intensiivse treeningu ajal on higistamine täiesti loomulik keha jahutusreaktsioon.
Kuuma ilmaga aitab higistamine organismil liigset soojust välja viia.
Mõne inimese puhul võib liialdatud higistamine olla meditsiiniline probleem, mis vajab ravi.