haukumine
Haukumine on koera tehtav iseloomulik häälitsus, mis koosneb lühikestest, teravates toonides korduvates helidest. Haukumist kasutatakse tähelepanu äratamiseks, hoiatamiseks, kaitsmiseks või suhtlemiseks.
Haukumine on koera iseloomulik häälitsus, mida toodetakse kurgu ja kõriülese häälekanduri abil. See koosneb tavaliselt lühikestest, korduvates teravates helidest, mis võivad varieeruda nii tugevuse, kõrguse kui ka rütmi poolest. Koerad hauguvad mitmel erineval põhjusel: territooriumi kaitseks, ohu või võõra lähenemise hoiatamiseks, omaniku tähelepanu tõmbamiseks, põnevuse või rõõmu väljendamiseks ning teiste koerte või loomadega suhtlemiseks. Haukumise stiil ja intensiivsus sõltub koera tõust, iseloomust ja olukorrast. Mõned koeratõud on loomulikult haukuvamad kui teised. Ülemäärane haukumine võib põhjustada häiringuid naabruskonnas ja seda saab koolituse abil kontrollida. Haukumist ei tohi segi ajada urisemise, ulumise ega muude koerahäälitsustega, mis väljendavad erinevaid emotsioone. Inimeste argikeeles kasutatakse väljendeid nagu «koer haugub», «hakkab haukuma» või «haukus peale».
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «haukuma», mis on helilduv sõna, mis jäljendab koera häält. Seotud soome keele sõnaga «haukkuminen».
Kasutusnäited
Naabrikoera haukumine häiris öörahu.
Koer andis võõra lähenedes häält kõva haukumisega.
Valvurikoera haukumine hoiatas omanikku sissetungija eest.