haud
Haud on maapinnale või maasse rajatud koht, kuhu maetakse surnud inimene või loom; matmispaik, hauakoht.
Haud on koht, kuhu maetakse surnud inimese või looma säilmed. Tavaliselt koosneb haud maasse kaevatudaugust, kuhu asetatakse kirstu või urni koos surnukehaga, seejärel kaetakse see mullaga ja tähistatakse hauakiviga või ristiga. Haua suurus ja kujundus sõltuvad kultuuritraditsioonidest ja usulistest tavadest. Eestis asuvad hauad tavaliselt kalmistutel või kirikuaedades, kus neid hooldatakse ja kaunistakse lilledega. Haua külastamine ja korrashoid on paljudes kultuurides oluline komme, eriti mälestuspäevadel ja lähedaste surma-aastapäevadel. Hauad võivad olla üksikud või perekonnalikud, kuhu maetakse mitme põlvkonna esindajad. Ajalooliselt olulised isikud võivad olla maetud monumentaalsetesse haudadesse või kalmudesse. Eesti rahvaluules ja vanasõnades esineb haud sageli elulõpu ja suremise sümbolina, näiteks väljendites «üks jalg juba hauas» või «hauast üle astuma».
Etümoloogia
Pärineb muinasgermaani sõnast, mis tähistab varjatud või kaetud kohta. Sugulassõnad esinnevad teistes soome-ugri keeltes.
Kasutusnäited
Käisime vanaema haual lilli viimas ja küünlaid süütamas.
Kalmistul oli raske leida õiget hauda, sest hauakivid olid kohati kulunud.
Perekonnalikku hauda on maetud juba neli põlvkonda.