harimine
Harimine on tegevus, mille käigus töödeldakse maapinda künni, äestamise või muul viisil, et muuta see sobivaks taimede kasvatamiseks.
Harimine on põllumajanduslik tegevus, mille käigus töödeldakse ja kohendatakse mulda, et luua soodsad tingimused taimede kasvuks ja saagi saamiseks. Harimise käigus koormatakse mulda mehaaniliselt, kasutades selleks traditsioonilist adra, plugi, äest või kaasaegseid põllumasinaid. Harimine hõlmab erinevaid toiminguid nagu künnimine, äestamine, kultiveerimine ja võib sisaldada ka väetamise ja umbrohtude tõrje meetmeid. Harimise eesmärk on muuta muld õhulisemaks, purustada multikamakaid, segada mulda orgaanilist ainet ning hävitada umbrohti. Harimisega seotud on ka maa niisutamine, kuivendamine ja muu maaparandus. Laiemas tähenduses võib harimisega viidata üldiselt maakasutusele ja põllumajandusele - näiteks öeldakse, et põllumees harib maad või et teatud maatükk on haritav. Ajalooliselt on maa harimine olnud üks inimkonna põhilisi tegevusi, mis võimaldas üleminekut rändluskultuurist põllumajandusühiskonda.
Etümoloogia
Tuleneb tegusõnast «harima», mis on suguluses soome keele sõnaga «harata» (äestama) ja vene keele sõnaga «бopoнить» (äestama). Juur võib olla seotud ka tööriista nimetusega «äke».
Kasutusnäited
Kevadel alustab põllumees maa harimisega, et valmistada põld külvi jaoks ette.
Kaasaegsed harimise meetodid võimaldavad säästa mullastruktuuri ja vähendada erosiooni.
Traktor ja äke on vajalikud vahendid maa harimiseks.