hammas
Hammas on kõva, luutaoline moodustis inimese või looma suuõõnes, mis on vajalik toidu närimiseks ja peenestamiseks.
Hammas on luu- ja emailist koosnev kõva elund, mis asub lõualuudes ja millel on mitu olulist funktsiooni. Inimesel on normaalses täislikus hammaskonnas 32 hammast, sealhulgas lõikehambad, kihvad, väikesed ja suured purihambad. Hammaste peamised ülesanded on toidu närimine ja peenestamine, kõne moodustamine ning näo kuju hoidmine. Hammas koosneb kroonist (suus nähtav osa), kaelast ja juurest, mis kinnitub lõualuusse. Sise-ehituselt sisaldab hammas pulpi, mis on läbistatud veresoonte ja närvikiudude poolt. Hammastel on oluline roll seedimise algfaasis - erinevad hambad täidavad eri ülesandeid: lõikehambad lõikavad toitu, kihvad rebivad ja purihambad jahvatavad. Hammaste tervise hoidmine on oluline osa üldisest tervishoiust, sest hambapatoloogiad võivad mõjutada kogu organismi. Hammastevahelised haigused nagu kaaries ja igemepõletik on levinud probleemid, mida saab ennetada korraliku suuhügieeniga. Zooloogias on hammaste ehitus ja arv olulised tunnused loomaliikide määramisel - näiteks kiskjatel on teravad kihvad, samas kui rohusöödikutel on lamedam purihammastik.
Etümoloogia
Soome-ugri algupära sõna, suguluses soome sõnaga «hammas», ungari sõnaga «harapó» (nõiahamba tähenduses). Baltoslaavi laenuallikana on seostatud leedu sõnaga «žam̃bas» (serv, nurk).
Kasutusnäited
Laps käis hambaravi juures, sest üks hammas valutas.
Pidulaua taga murdus tal hammas pooleks, kui ta peale näris midagi kõva.
Hammaarst soovitas hammast röntgenis üle vaadata.