hämar
Hämar on nõrgalt valgustatud, poolpimeduses olev või ebaselge, hägune. Hämaras ruumis või hämardusel on vähe valgust, kuid mitte täielik pimedus.
Hämar kirjeldab valgustuse olekut, kus valgustatuse tase jääb täieliku valguse ja pimeduse vahele. Hämaras keskkonnas on piisavalt valgust, et ümbritsevaid objekte näha, kuid mitte selgelt või eredalt. Hämarust võib põhjustada kas valgusallika nõrkus, selle kaugus või takistused valguse teel. Sõna kasutatakse sageli kirjeldamaks hämarduvat või koiduvat aega, piisavalt valgustamata ruume või ebaselgeid nägemistingimusi. Ülekandelises tähenduses viitab hämar millegi ebaselgusele või arusaamatusele, näiteks hämar mälestus on udune ja ebamäärane. Ilukirjanduses ja kõnekeeles seostub hämar sageli salaperase, ebamugava või ähvardava meeleoluga. Hämar on ka omadussõna võrdlusastmete vorm: hämar (algtase), hämaramm (keskvõrre), kõige hämaramm (ülivõrre).
Etümoloogia
Soome-ugri päritoluga sõna, suguluses soome keele sõnaga «hämärä».
Kasutusnäited
Tänavavalgustus oli katki ja trepikoda jäi hämaraks.
Hämarduse saabudes hakkasid linnud vaikima ja öökullidel tuli välja tulla.
Tal on ainult hämar mälestus selle õnnetuse kohta, kõik detailid on ununenud.
Hämaras valguses oli raske lugeda ja silmad väsisid kiiresti.