hääletus
Hääletus on protsess, kus inimesed väljendavad oma arvamust või teevad valiku hääletades, tavaliselt käe tõstmise, hääletussedelite või elektrooniliste vahendite abil.
Hääletus on demokraatliku otsustamise viis, kus osalejad väljendavad oma eelistust või arvamust mingi küsimuse, kandidaadi või ettepaneku suhtes. Hääletamise tulemusena selgub enamuse või kokkulepitud osakaalu toetus, mille alusel tehakse otsus. Hääletus on demokraatia üks põhiprintsiipe ja võimaldab inimestel osaleda ühiskondliku ja poliitilise elu kujundamisel. Hääletust kasutatakse paljudes kontekstides: valimistel (president, Riigikogu, kohalikud omavalitsused), rahvahääletustel, organisatsioonide koosolekutel, parlamendis seaduste vastuvõtmisel ja paljudes muudes olukordades. Hääletus võib olla avalik (nt käe tõstmine) või salajane (nt hääletussedel kabiiinis), ning kaasajal üha sagedamini ka elektrooniline. Eestis on kasutusel maailma üks arenenumaid e-hääletuse süsteeme, mis võimaldab inimestel hääletada internetis. Hääletuse tulemust määrab tavaliselt lihtenamus (üle poole häältest), kuid mõnedel juhtudel nõutakse kvalifitseeritud enamusit (nt kaks kolmandikku).
Etümoloogia
Tuleneb sõnast «hääl» (inimese hääl, häälitsus; samuti hääl kui hääletusõiguse väljendus) ja tuletusliitega -tus moodustatud tegusõnast «hääletama».
Kasutusnäited
Riigikogu liikmed kiitsid seaduseelnõu heaks avaliku hääletusega.
Korteriühistu üldkoosolekul toimus hääletus katuse remondi tegemise üle.
Presidendivalimistel toimub hääletus salajase hääletamise teel.