geen
Geen on pärilikkuse põhiühik, DNA lõik, mis sisaldab informatsiooni teatud valgu või RNA molekuli valmistamiseks ja määrab organismide pärilikud omadused.
Geen on DNA (desoksüribonukleiinhappe) järjestus, mis kannab geneetilist informatsiooni ja toimib pärilikkuse põhiühikuna. Iga geen sisaldab juhiseid kindla valgu või RNA molekuli valmistamiseks, mis omakorda määravad organismi füüsilised ja bioloogilised tunnused nagu silmade värv, veregrupp, kasvuomadused ja paljud muud pärilikud jooned. Geenid asuvad kromosoomides ning inimesel on ligikaudu 20 000-25 000 geeni. Geenide uurimisega tegeleb geneetika, mis on bioloogia ja meditsiini oluline valdkond. Geenid päranduvad vanematelt järglastele ning nende muutused ehk mutatsioonid võivad põhjustada nii pärilikke haigusi kui ka olla evolutsiooni ja mitmekesisuse aluseks. Kaasaegne geneetika võimaldab geenide järjestuste lugemist, muutmist ja ravieesmärgil kasutamist, näiteks geeniteraapia kaudu.
Etümoloogia
Saksa keelest Gen, mis on tuletatud kreeka sõnast genesis («päritolu, tekkimine»). Termini võttis 1909. aastal kasutusele Taani geneetik Wilhelm Johannsen.
Kasutusnäited
Teadlased avastas uue geeni, mis on seotud Alzheimeri tõve tekkeriskiga.
Lapse silmade värv määratakse mitmete erinevate geenide poolt.
Geenide uurimine aitab mõista pärilike haiguste tekkepõhjuseid ja välja töötada uusi ravimeetodeid.